ÜLDIST
Spordikooli ametlik nimetus on: Pärnu Spordiseltsi Kalev Spordikool
Spordikooli asukoht on Ringi 14 a, Pärnu. Spordikooli tegevuspiirkonnaks on Pärnu linn.
Pärnu Spordiseltsi “Kalev” Spordikool on 1954.a. asutatud VSÜ “Kalev” Spordikooli tegevuse jätkaja.
Pärnu Spordiseltsi Kalev Spordikool on eraõigusliku juriidilise isiku omandil põhinev erahuvialakool, mis lisaks haridusstandardit tagavatele koolidele pakub lastele ja noortele vastavalt nende soovile ja eeldustele täiendavaid võimalusi sportlikuks treeninguks, süvendatud spordiõppeks ja isiksuse arenguks.
Spordikool tegutseb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud Pärnu Spordiseltsi “Kalev” õppeasutusena.
Spordikool juhindub oma tegevuses erakooliseadusest, Pärnu Spordiseltsi “Kalev” põhikirjast ja töösisekorra eeskirjadest, käesolevast põhikirjast, kinnitatud ja registreeritud õppekavast ning nendega kooskõlas omaniku poolt kehtestatud normidest, ettekirjutustest ja juhenditest ning teistest õigusaktidest.
Spordikoolis treenib seitsem osakonnas kokku üle 400 õpilase ja 17 treeneriga.
Alates 1996. aasta 1. jaanuarist on koolis viis osakonada: AERUTAMINE, SÕUDMINE, JALGRATTASPORT, PURJETAMINE, JALGPALL. 2007 aastal lisndusid SULGPALL ja TENNIS.
SPORDIKOOLI EESMÄRGID JA ÜLESANDED
Spordikooli põhitegevuseks on lastele ja noortele sportliku treeningu ja võistluste korraldamine. Spordikool, soodustamaks laste ja noorte edukust nende põhitegevuses, püstitab järgmised eesmärgid ja ülesanded:
1. lastele ja noortele täiendavate sportimisvõimaluste loomine ja liikumisvaeguse mõju leevendamine;
2. laste ja noorte vaba aja sisustamine sportliku “ausa mängu” reeglitele rajatud tegevusega, kasvatamaks noortes positiivseid iseloomuomadusi;
3. laste ja noorte mitmekülgne kehaline arendamine ja tervise tugevdamine, tervislike eluviiside ja harjumuste kujundamine;
4. laste ja noorte eeldustele ja huvidele sobiva spordiala leidmine ning vastava treeningu organiseerimine maksimaalsete tulemusteni jõudmiseks juunioride ja täiskasvanute klassis;
5. laste ja noorte ettevalmistamine tipptulemuste saavutamiseks spordiseltsi ja rahvusvõistkonna liikmena rahvusvahelistel tiitlivõistlustel;
6. lastele ja noortele sporditeoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste andmine treeningu tõhustamiseks, iseseisvaks treenimiseks, spordiinstruktorite ja aktiivi ettevalmistamiseks.
Eesmärkide saavutamiseks spordikool:
1. organiseerib aastaringselt õppe-, kasvatus-, treeningtööd;
2. soetab õppe-treening- ja kasvatustööks vajalikke ruume ja rajatisi ning õppevahendeid;
3. korraldab spordivõistlusi ja -kursuseid, treeningkogunemisi ning võtab osa vabariiklikest ja rahvusvahelistest võistlustest;
4. teeb sporditegevuse korraldamisel koostööd riiklike ja omavalitsusorgnitega ning haridus-, tervishoiu ja majandusorganisatsioonidega;
5. annab välja õppetööks vajalikke õppematerjale ja metoodilisi vahendeid.
ÕPPEKORRALDUS
Spordikooli õppe-kasvatustöö toimub kolmes järjestikkuses ja erineva õppetsükliga astmes:
1. algettevalmistusaste (AE) - õppetsükkel kuni 2 aastat;
2. õppetreeningaste (ÕT) - õppetsükkel 4 aastat;
3. meistelrikkuse aste (M) - õppetsükkel 4 aastat.
Õpperühmade komplekteerimisel arvestatakse õpilase füüsilist ja bioloogilist vanust, kehalisi võimeid, seniseid sportlikke tulemusi, võimete ja tulemuste arengu dünaamikat.Spordikooli osakondade, õpperühmade ja õpilaste arvu kinnitab nõukogu ettepanekul omanik vastavalt õppekavale.
Spordikooli õppeaasta algab 1. septembril. Õppe-kasvatustöö toimub õpilastel haridusstandardit tagavate koolide õppetegevusest või töötajatel põhitööst vabal ajal ning kestab 52 nädalat, sellest 46 nädalat spordikooli tingimustes ja kuni 6 nädalat individuaalplaani alusel või tervistavates spordilaagrites.
Õppetreeningtöö toimub kinnitatud õppekava ning direktori poolt kinnitatud õppe- ja tunniplaani alusel.Õppe-treeningtöö läbiviimise põhilisteks vormideks on:
1. rühma õppe-, treening- ja teoreetilised tunnid;
2. individuaalsed treeningud ja teoreetilised õppused;
3. meditsiinilis-taastavad protseduurid ja arstlik kontroll;
4. osavõtt võistlustest, õppe-treeningkogunemistest ja tervistav-sportlikest laagritest;
5. instruktori ja spordikohtuniku koolitus.
Spordikoolil on õigus õppe- ja kasvatustöö järjepidevuse tagamiseks korraldada koolivaheaegadel spordilaagreid ning tiitlivõistlusteks valmistumisel õppe-treeningkogunemisi.Spordikool korraldab kasvatustööd vastavalt kinnitatud plaanile.
Kasvatustöö on suunatud maailmavaate kujundamisele, isiksuse igakülgsele harmoonilisele arendamisele, üldinimlike väärtuste hindamisele, suhtlemisoskuse arendamisele, sportlike eluviiside väärtustamisele.
SPORDIKOOLI ÕPILASTE, TREENERITE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Õpilasel on õigus:
1. osaleda valitud õpilasesindajate kaudu spordikooli probleemide lahendamisel;
2. saada teavet spordikooli, linna, piirkonna ja vabariigi spordikorralduse, spordivõistluste ja teiste spordiürituste kohta;
3. tutvuda spordikooli õppeplaaniga, treeningkoormuste ja esitatavate nõuetega enne õpingute alustamist spordikoolis;
4. kasutada treeningtöös ja võistlustel spordikooli inventari, seadmeid, spordivarustust ja spordirajatisi.
Õpilane on kohustatud:
1. järgima spordikooli põhikirja ja kodukorda;
2. osalema regulaarselt spordikooli õppe- ja kasvatustöös;
3. järgima sportlikku reþiimi ja “ausa mängu” põhimõtteid;
4. hoidma spordikooli vara, inventari ja varustust;
5. hoidma spordikooli head mainet;
6. tasuma õigeaegselt õppemaksu.
Spordikooli personalil on õigus:
1. olla valitud spordikooli juht ja järelvalve organitesse;
2. kasutada õppetöö läbiviimisel kooli vahendeid ja vara;
3. osaleda täiendõppekursustel vastavalt kehtivale korrale.
Spordikooli personal on kohustatud:
1. järgima igapäevase õppetöö läbiviimisel õppekavas sätestatut;
2. täitma töölepinguga kehtestatud nõudeid;
3. andma nõukogu nõudmisel aru oma tööst;
4. tegelema regulaarselt erialase ja pedagoogilise enesetäiendamisega.
SPORDIKOOLI FINANTSEERIMINE
Spordikool saab rahalised vahendid õppemaksust, laekumistest sihtfondidest, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute annetustest, projektidest, sihtotstarbelisest toetusest riigi- ja kohalikust eelarvest ning muudest laekumistest.
Õppemaksu suuruse, tasumise korra ja tähtajad kehtestab omanik. Seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Nõukogu ettepanekul heade õppetöö tulemuste korral või majanduslike raskuste korral võib vabastada õpilase õppemaksu tasumisest või teha talle vastavaid soodustusi.
Omanikul on spordikooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste eelarvetest.
Spordikooli finantsaasta algab 1. jaanuaril.